Kuidas linnud omale eestikeelsed nimed saavad

Elle-Mari Talivee, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur, PhD

Click here to read in English

1918. aastal, kui oli sündinud Eesti Vabariik, alustati muuhulgas ka eestikeelsete linnunimede korrastamisega. Alanud Vabadussõja tõttu tegevus mõneks ajaks katkes, ent sai uue hoo sisse Tartu Ülikooli juurde 1921. aastal loodud eestikeelsete oskussõnade loomise komisjonis. Samal aastal asutati Eesti Ornitoloogiaühing. 1922 ilmus esimene terviklik Eesti lindude nimestik Nomenclator avium Estiae. Kuigi kohalikud linnud põhijoontes siis nimed said, kestab võõramaiste lindude nimetamine siiani. 1991. aastast töötab Eesti Ornitoloogiaühingu juures eraldi ka Eesti linnunimetuste komisjon.

Linnunimetuste komisjoni koosolek 2019. aasta jaanuaris. Vasakult: ornitoloog Olav Renno, Mall Hiiemäe, Liis Keerberg, Eerik Leibak, Elle-Mari Talivee.
Foto: Veljo Volke

Olen nüüd päris mitu aastat olnud selle komisjoni liige ja võin öelda, et see on igati põnev väljakutse. Eesmärgiks on anda maailma 11 000 linnuliigile ametlikud eestikeelsed nimed. Maailma linnunimetuste andmebaasis on eestikeelne nimetus praeguseks olemas umbes kahel kolmandikul tiivulistest.

Kuidas töö käib? Komisjoni on kokku toodud linnuhuvilised erinevatelt elualadelt. Seda juhib kindla käega Eerik Leibak Eestimaa Looduse Fondist, üks ornitoloogiaühingu taastajaid 1991. aastal. Tema valmistab ette ka võimalikud nimevalikud. Liis Keerberg on keskkonnajurist ja rahvamuusik, Mihkel Metslaid keeletoimetaja. Komisjoni kauaaegne liige on folklorist Mall Hiiemäe, kes on uurinud linde rahvausundis. Mind ennast aga huvitab väga lindude kujutamine ilukirjanduses. Koroona-eelsel ajal toimusid Tartus ornitoloogiaühingu kontoris Karl Ernst von Baeri majas koosolekud, kus ettevalmistatud nimevariantide vahel valides vaatasime pilte, kuulasime linnuhääli ning vaidlesime nimevariantide keelelise kõla ja sõnatähenduste variatsioonide üle. Nüüd on koosolekud paratamatult e-kirjadesse ümber kolinud.

Milleks sellist tegevust vaja on, võiks küsida, kui kaugetele võõramaa lindudele antud nimesid kasutab keegi võibolla haruharva ja ladinakeelne nimi on ju liigil olemas? Üpris sageli seisab komisjon aga kiire tellimustöö ees: näiteks on telerisse tulemas eestikeelsete subtiitritega loodusfilm, kus näiteks mõned maailma kuklapoole liigid vajavad nime, või küsib mõne ilukirjandusliku tõlke toimetaja ehmunult: kuidas nii, aga andmebaasis ei olegi sel liigil veel nime? Maailm on ju nii avaraks muutunud. Muide, ingliskeelse nime tõlkimisega pääseb haruharva: need on sageli maadeuurija poolt mõnd kodumaa liiki meenutades antud ja ei seostu linnuga muidu kui mõnest välimusega seotud kriteeriumist lähtudes. Muidugi on vaja emakeelset terminoloogiat – see aitab omakorda ju keelt elavana ja kasutuses hoida.

css.php